Alandlikkus on on suur voorus, mida omandada ei ole kerge. See tähendab ju igas olukorras teise inimese vajaduste enda omadest ettepoole seadmist. Sealjuures ootamata selle eest tasu, mida me peaksime vääriliseks. Selline alandlikkus ei ole silmakirjalikkus vaid armastuse käsu täitmine - kui sind teeb rõõmsaks ja õnnelikuks see, et teine inimene leidis kergendust. Kui põhjatu pidi olema Kristuse armastus inimese vastu, et ta kogu maailma eest oma elu andis? Ka meis võiks olla alandlikkus, mida väljendada Maarja sõnadega: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!"

Juba poolest sügisest hakkavad inimesed mõtlema jõuludest, kuid seda mitte sageli kui Kristuse sündimise päevast vaid kui päevast, mil me tahame kingitusi saada või peame me kingitusi ise tegema. Vastavalt ka mõjuvad jõulud kas suures ootusärevuses või mures selle pärast, et mida sel aastal oma lähedastele kinkida. Kuid sünnipäev on ju Jeesusel, ehk peaks Temale, kui sünnipäevalapsele, kingitusi tegema?  Milline on kingitus Temale? Variante on palju, kuid ma ei anna teile siit ühtegi - igaüks mõelgu oma elus ise, millise teoga seekord rõõmustada Teda, kes meie eest on kõik andnud.